Spordimeditsiinis on lööklaineteraapia suhteliselt uus ravimeetod. Lööklaineteraapia mõju inimorganismile avastati juba II Maailmasõja ajal, kui märgati, et veealuste lõhangute lööklained vigastasid vettekukkunute kopse. Meditsiiniliselt hakati lööklaineravi esimesena kasutama neerukivide purustamisel ning 1990datel levis see ka ortopeediasse ja spordimeditsiini.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku spordiarsti Tõnis Mandli sõnul tekitatakse lööklaineaparaadiga vigastatud piirkonda 10 -20 minuti jooksul rõhulained, mis tekitavad stimuleerivad piirkonna ainevahetust ja vereringet ning kudede taastumist.
Tavaliselt koosneb ravi 3-5st protseduurist, mida tehakse ühe nädalase vahega. Protseduuride vahel patsiendi tavaelule piiranguid pole, kuid trennikoormust tuleks esimestel ravinädalatel langetada. Paljud patsiendid saavad protseduurist kohest leevendust valule, kuid tavaliselt võtab tervenemine aega 6-8 nädalat.
Lööklaineteraapiat kasutatakse peamiselt järgmistel vigastustel:
1. Plantaarfastsiit ehk kukekannus
2. Achilleuse kõõluse tendinoos
3. Lateraalne epikondüliit ehk tennisisti küünarliiges
4. Mediaalne epikondüliit ehk golfimängija küünarliiges
5. Õlapiirkonna kaltsifitseeriv kõõlusepõletik
6. Patella kõõlus ehk hüppaja põlv
7. Trochanter majori valusündroom
8. Erinevad lihaskoe patoloogiad
9. Sääreluu periostiit
Lööklaineteraapia on suurepärane alternatiiv kroonilise valu käes vaevlevatele inimestele, kuna ravisessioonid on lühikesed, eduprotsent on kõrge ka juba peale paari sessiooni ning muudab sageli medikamentoosse ravi ning kirurgilise sekkumise ebavajalikuks.
Artikkel valmis koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja SportEST-iga.
Autor: Mari Sööt