E.Vilde Tervisekohviku eestvedamisel 2012.a sügisel alustatud spordiloengutesarja “Treenime mõistusega” raames jagas 25.09.2012 oma teadmisi spordipsühholoog Aave Hannus. Alljärgnevalt lühikokkuvõte loengul räägitust.
Emotsioonidega toimetulek
Kuidas sportlane peaks toime tulema oma emotsioonidega ning suutma hoida optimaalset erutusseisundit? Liigmadal ning liigkõrge erutus pärssivat oluliselt sooritusvõimet. Liigse erutuse põhjuseks on sagedasti võistlusega kaasnevad hirmud ja mured, milledega peab suutma toime tulla. Spordipsühholoogid aitavadki inimesele saavutada ning hoida optimaalset erutuse taset ning kontrollida oma muremõtteid!
Võistlusolukorraga kohanemine
Võistlusspordist osavõtt on inimese igapäeva tegevustega võrreldes vägagi ebatavaline olukord, millega peab õppima toime tulema. Mured ja hirmud tekivad alati meis endis, teatud olukorrale hinnangut andes. Kui sportlane tajub olukorda ohuna, on tekkivaks emotsiooniks hirm, kartlikkus ning tähelepanu suundub ebaolulisele, mille tagajärjeks on mitte võimetekohane sooritus. Kui aga sportlane näeb olukorras väljakutset, tekib positiivne emotsioon ning tähelepanu koondatakse oma võimete realiseerimisse. Seega ei ole tähtis, mis sinuga juhtub, on tähtis, kuidas sa sellele reageerid! Võistlusolukorras tuleb keskenduda ratsionaalsele tegevusele.
Eesmärkide seadmine
Kuidas ja milliseid eesmärke peab sportlane endale seadma?
Eristada tuleb tulemuseesmärke, soorituseesmärke ning tegevuseesmärke. Neist esimene ei ole meie endi poolt kontrollitav, kuid teised kaks on! Võistlusolukorras tuleb vältida tulemusele mõtlemist, kuna ainus, mis me teha saame, on oma tegevust kontrollida ning seetõttu tuleb oma energia sinna suunata. Tähele tuleb panna, et endale seatud pikaajalised eesmärgid oleksid kõrged ning lühiajalised eesmärgid realistlikud ning mõlemad peavad olema positiivselt sõnastatud ning täpsed! Madalaid ebamääraseid eesmärke seades (nt. Annan endast parima) on inimestel tendents rahulduda vähemaga ning oma sportlik võimekus jääb realiseerimata.