Rasvumine on kogu maailmas saavutamas epideemia mõõtmeid. 2011. aastal 19 Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud uuringu kohaselt on 20% Eesti naistest rasvunud, mis asetab meid kolmandale kohale Inglismaa ning Läti ja Malta järel. Rasvunud meeste osakaal Eestis on aga väiksem – 16% ning 11. koht 19 EL liikmesriigi hulgas.
Õnneks kasvab samal ajal ka nende osakaal, kes mõtlevad oma tervise peale ning soovivad teha tervislikke valikuid. Paljud ülekaalulised naised proovivad mitmesuguseid erinevaid dieete, kuid enamasti annavad need vaid lühiajalise tulemuse ning lisakilod on varsti tagasi.
Üks võimalus individuaalsete rasvumise põhjuste uurimiseks on määrata geenid, mis on seotud kehakaalu ja kehamassiindeksi reguleerimisega ning rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Kehakaalu ohjeldamise geneetiline test (KOGT) annab võimaluse leida ka sobivaima võimaluse kehakaalu langetamiseks, määrates ära rasvade põletamise efektiivsuse ja kehakaalu säilitamiseks ja/või langetamiseks vajaliku treeningkoormuse. Testi vastused on esitatud lihtsalt ja arusaadavalt. Selleks kasutatakse nn. valgusfoori meetodit, kus punane tähistab kõrgendatud riski, kollane keskmist riski ja roheline riskialleeli puudumist.
Geenitesti eesmärk ei ole pakkuda lühiajalist dieeti või treeningprogrammi, vaid on pigem abiks selle väljaselgitamisel, kas kaalutõusu põhiteguri(te)ks on pärilikkus, toidusedeli koostis ja/või liiga vähene treeningukoormus. Juhul kui riskialleelid esinevad kõigis nimetatud kategooriates, siis tervisliku kaalu säilitamiseks või saavutamiseks lühiajalistest meetoditest ei piisa.
Test annab vastuse järgmistele küsimustele:
- Kui suur on pärilik rasvumisrisk?
- Milline on ülekaalulisuse korral risk teist tüüpi diabeedi tekkimiseks?
- Millisel määral omastatakse toidurasvu ja süsivesikuid, s.t. kas kaalu kontrolli all hoidmiseks piisab sellest, kui piirata rafineeritud süsivesikute või rasvase toidu (või mõlema) tarbimist?
- Kui efektiivselt suudab organism treeningu käigus rasvu põletada?
- Milline on kehalise aktiivsuse mõju kehakaalule?
Vastus sisaldab kokkuvõtlikku ülevaadet individuaalsetest geenivariatsioonidest ning testitavate geenide lühitutvustust, samuti on ära märgitud sobiv toidusedeli tüüp ning soovitused treeningu alustamiseks. Täpselt lahti kirjutatud menüü ning treeningkava koostamiseks tuleks pöörduda kas toitumisnõustaja või treeneri poole, kes geenitesti tulemusi, tervislikku seisundit, stardikaalu jm. arvesse võttes saab koostada kõige optimaalsema toitumis- ja treeningplaani.
Kuid see test pole mõeldud ainult neile, keda vaevavad probleemid kehakaaluga – seda testi võivad teha kõik, kes soovivad toituda teadlikult, võttes arvesse oma geneetilisi riske. Kuna geenid elu jooksul ei muutu, siis piisab, kui teha test vaid üks kord. Oma geneetilise eelsoodumuse ja riskide teadmine aitab hoida oma kaalu kontrolli all ning kogu elu jooksul oma toitumis- ja liikumisharjumusi vastavalt reguleerida.
Testis määratakse kaheksa SNP-i (loe: snipid, ühenukleotiidsed polümorfismid, mis tekivad DNA järjestuses) seitsmes erinevas geenis. Ühes geenis võivad avalduda nii neutraalne kui ka riskialleel, mis vastavalt vähendab või suurendab riski avaldumise tõenäosust. Üldine risk kehakaalu suurenemisele on suurem, kui riskialleelidega geene on mitu, eriti kui sellega kaasneb istuv eluviis ja toidutarbimine on suurem kui energiakulu.
FTO on enimuuritud kehakaaluga seotud geen maailmas ning näiteks kahe riskialleeliga inimestel on 70% suurem rasvumise tõenäosus kui neil, kellel riskialleelid puuduvad. Tänapäeval on kaalutõusu üheks peamiseks põhjuseks just ülesöömine, mis viib lõpuks ülekaalu ja rasvumiseni. MC4R ning FTO reguleerivad inimese nälja- ning täiskõhutunde tekkimist. Inimestel, kellel esinevad riskialleelid FTO ning MC4R geenides, tekib täiskõhutunne aeglasemalt kui riskialleelideta inimestel. Madala rahulolutunde tekkimise korral ei teki täiskõhutunne kohe pärast söömist, mistõttu süüakse rohkem kui on füsioloogiliselt vajalik. Sellise genotüübiga inimesed tarbivad suuremaid portsjoneid, energiarikkamaid toite, mis sisaldavad rohkem rasva ja suhkrut ning nad söövad rohkem põhitoidukordade vahel. TMEM18 näitab riski teist tüüpi diabeedi tekkeks. PPARG ja FABP2 aitavad hinnata, kui vastuvõtlik on keha rasvadele ehk kui kiiresti ja tõhusalt rasvad imenduvad – mida paremini rasvad imenduvad, seda suurem on risk ülekaalu tekkeks. ADRB2 kaks variatsiooni on seotud organismi rasvapõletuse tõhususega. Lisaks näitab ADRB2 (II) riskialleel suuremat rasvumisriski süsivesikuterikka toidusedeli korral. ADRB3 variandi mõju rasvumisele muutub sõltuvalt kehalisest aktiivsusest. Riskialleelidega inimeste ülekaalulisuse riski vähendamiseks ja kaalu langetamiseks vajalik kehaline aktiivsus peaks olema tunduvalt suurem (10-13 tundi nädalas) kui riskialleelita inimestel (5-6 tundi nädalas).
Senise statistika põhjal leidub saadud vastuste hulgas kõike – geenid mõlema riskialleeliga, ühe riskialleeliga ja mõni ka ilma riskialleelideta. Eestlastele on näiteks omane PPARG geenis mõlema riskialleeliga genotüübi esinemine, kuid samas ei ole riskialleele ADRB3 geenis. See tähendab, et kuigi rasvad imenduvad organismis väga hästi ja risk ülekaalu tekkeks rasvarikka toidu tarbimisel on suur, siis on vähemalt abi sellest, et soovitud kaalus püsimiseks piisab aktiivsest liikumisest vaid viis tundi nädalas. PPARG riskialleelide sagedane esinemine eestlastel on tõenäoliselt seletatav ka evolutsioonilise kohastumisega – külmas kliimas on vaja, et keha talletaks rasva kiiresti ja hästi, et talve ja nälga üle elada.
Paljud testi teinud inimesed on saanud toitumisalast nõustamist ning mitmed ülekaalulised inimesed on edukalt kaalu alandanud.
Näiteks saavutas 37-aastane Katrin pärast testi tulemuste põhjal toitumise korrigeerimist taas aastaid sihiks olnud normaalkaalu. “Minul esines riskialleele päris mitmes geenis. Pärast testivastuse lugemist mõistsin, et pean tegema tõsised muudatused oma toitumises, kuna olen tundlik nii süsivesikute- kui ka rasvarikka toidu suhtes ning täiskõhutunne tekib alles palju hiljem. Hakkasin sööma väiksemaid portsjoneid ning piirasin tunduvalt rafineeritud süsivesikute (eriti suhkru) ja rasvarikka toidu tarbimist”, ütles Katrin. “Tean, et need riskid jäävad mulle terveks eluks, kuid neid teades ja nendega arvestades suudan püsida saleda ja tervena.”
KOGT test aitab teha teadlikke valikuid, hinnata oma eelduste ja riskide ulatust ning leida sobivaima viisi kehakaalu tõusu ennetamiseks või ohjeldamiseks. Geenid näitavad küll meie potentsiaali, kuid nende tundmine annab meile võimaluse ise otsustada, kas astume etteantud rajal või teeme kõik endast oleneva, et püsida terve ja õnnelikuna.
Kehakaalu ohjeldamise geneetiline test ja eelmisel nädalal ilmunud artiklis nimetatud sportlike võimete geneetiline test on saadaval Apotheka apteekides, Arctic spordiklubides ja Sparta spordiklubis. Testi saab tellida ka Sports Gene kodulehelt (www.sportsgene.ee/et/telli-test).
Autorid: analüütik Kristina Meltsov ja analüütik-laborant Karin Tein.