Kinesioteipimine- ainult õigesti paigaldatud teip tagab soovitud toime

Kinesioteipimise positiivsest mõjust teavad juba paljud. Samas puutuvad füsioterapeudid sageli kokku inimestega, kes ütlevad, et kinesioteip ei mõju. “Tihti on põhjuseks selle vale paigaldamine,” tõdeb spordifüsioterapeut Lauri Rannama. 2013 oktoobris ilmunud ajakirjas Jooksja uuris Spordimeditsiini klastri projektijuht Gerly Kedelauk Lauri Rannama käest kinesioteipimise kohta.

Millal peaks kasutama kinesioteipi?
Kõige laialdasemalt leiab kinesioteipimine kasutust spordis ja taastusravis. See on efektiivne skeletilihassüsteemi vaevuste vähendamisel, mis aitab kaasa ülekoormusest või traumast kahjustatud  piirkonna taastumisele, tagades toestuse ilma liikuvust takistamata. Lisaks aitab kinesioteip alandada turseid ja valu, võimaldades nii säilitada keha normaalse liikuvuse – nii traumajärgselt kui ka trauma ennetamiseks. Näiteks pikematel jooksuetappidel aitab kinesioteipimine vältida krampe.

Kuidas kinesioteip toimib?
Ülekoormatud või traumeeritud lihas tursub. Turse tulemusena lümfi- ja vereringe aeglustub. See põhjustab nahaaluse surve suurenemise ja valuretseptorite aktiveerumise. Õigesti paigaldatudkinesioteip tekitab naha ülestõstmise efekti, laiendades ruumi naha ja lihase vahel.
Kinesioteip ei sisalda medikamente ja sel pole ka negatiivseid kõrvaltoimeid.

Mis vahe on kinesioteibil ja tavateibil?
Neil kahel on erinevad eesmärgid, sellest tulenevalt ka mõjud ja peal hoidmise aeg. Tavaline nn sportteip on jäik ja seda kasutatakse toestamiseks, traumeeritud kehaosa liikuvuse piiramiseks, asetades teipi mitmekordselt ümber jäseme. Seevastu kinesioteip on valmistatud venivast kangast ja akrüülliimist, mida asetatakse peale ühekordse kihina ja vastupidiselt sportteibile tekitab see naha ülesse tõstmise efekti, mille tulemusena suureneb vaba ruum naha ja nahaaluse koe vahel.
Sporditeip takistab traumeeriva liigutuse tekkimist, kuid samas on takistatud ka vere ja lümfiringe. Seetõttu ei saa seda teipi hoida kauem, kui mõned tunnid. Kinesioteibi mõju kestab päevi, soovitav on hoida seda peal kuni nädal.
Võrreldes tavalise sporditeibiga kulub kinesioteipi ka märgatavalt vähem, sageli piisab juba 20 cm ribast. Sarnasus on see, et kummalgi ei ole raviaineid.

Kas kinesioteipi võiks ka ise paigaldada?
“Jah, loomulikult, aga oluline on endale aru anda, et mõju sõltub õigesti paigaldamisest,” julgustab Rannama. Seega tuleb järgida täpseid juhiseid, parim oleks lasta endale eelnevalt paigaldamist õpetada. Näiteks võib tulla vastuvõtule Füsioteraapia Kliinikusse (Tondi 84), kus saame esmase paigalduse teha ja näidata, kuidas see käib.
Kinesioteipi saab muretseda füsioterapeudi juurest, apteegist, spordipoest või internetist tellides. Teipe leiate eri värvides. Tasub teada, et kinesioteibi omadusi värv ei mõjuta. Materjal ja liim on kõigil samad. Küll aga peetakse näiteks Hiina meditsiinis jahedamaid toone sobivaks akuutsete vigastuste ja põletike ravis ja soojemaid toone krooniliste vaevuste ja kudede ainevahetushäirete ravis. Rohkem infot leiab ka aadressilt: http://www.kinesioteip.ee/.

Mida tuleb ise teipi paigaldades silmas pidada?
Teipimist alustades on tähtis, et teibitav ala oleks puhas ja ilma karvadeta. Lihas, millele teip asetatakse, tuleks viia venitatud asendisse.
See ei ole määrav, aga kui lõigata teibi otsad ümaraks, püsib teip kauem peal. Kinesioteip on elastne, aga üldjuhul ei ole soovitatav seda nahale asetades üle 10% venitada. Erandina on siin mitmesugused toestamistehnikad, millede tutvustamine võiks jääda füsioterapeudile.
Väga olulist rolli mängib ka teibi õige lõikamine.

Oluline on teada, et soovitav toime saavutatakse ÕIGESTI paigaldatud teibiga!

Loe täispikka artiklit ning vaata paigaldusjuhendeid erinevate piirkondade kinesioteipimisest koos piltidega oktoobrikuu ajakirjast Jooksja.

Kinesioteipimise voldiku, kus samuti erinevad teipimise viisid õpetuse ja piltidega leiab siit.